Kevad tähendab minu jaoks nurmenukke ja kullekuppe. Nende lillede lõhnas on kõige uue ja tärkava lubadus. Lõhn lapsepõlvest. Kevadest.
Nurmenukke kasvab meie talu juures olevas vanas õunapuuaias küll. Tõin sealt mitu head kimpu koju, aga enne kui jõudsin neid joonistama ja maalima hakata, kuivasid nad ära. Toaõhk on nende jaoks liiga kuiv.
Järgmine kord läksin maale kullerkupujahile. Rattaga, et näeks hästi, kes ja mis ja kus kasvab. Otsisin kullerkuppe. Aga nendega on paraku meie talu ümbruses kitsaks jäänud. Kultuurheinamaal kullerkupud ei kasva.
Lõpuks ometi leidsin mõned. Kuigi nurmenukkude aeg hakkas vaikselt läbi saama, viisin ka neid maalimiseks koju. Seekord olin ettenägelikum. Pildistasin oma ilusaid kullerkuppe vaasis, et oleks hiljem, mida joonistada ja maalida. Toas kuivavad lilled muuseas müstilise kiirusega.
Selleks aastaks siis nende lillede aeg jälle läbi. Aga mul on nüüd neist oma maalid ja postkaardid.
 |
| Kullerkupu õis. |
